27. jaan

11. jaan

Paul Georg Laamann VR I/3 (ka Paul Georg Laaman11. jaanuar 1893 Tartu – 25. jaanuar 1946 Tallinn) oli Venemaa keisririigi, Eesti ja Saksa sõjaväelane (kapten).

Paul Laamann lõpetas aastal 1912 Tartu Aleksandri gümnaasiumi, seejärel astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskondaKorporatsioon Fraternitas Estica liige, visati 1935. aastal vapside riigipöördekatses osalemise tõttu välja[1].

Aastal 1915 mobiliseeriti ta Esimesse maailmasõtta. Selle käigus lõpetas ta Venemaa keisririigi Vladimiri sõjakooli Peterburis ja ülendati 1916. aastal nooremleitnandiks ning teenis Esimeses maailmasõjas 37. Siberi küti tagavarapolgus.

Eesti Vabadussõja alguses oli Paul Laamann 28. novembrist kuni 17. detsembrini 1918 1. jalaväepolgu 7. roodu ülem.

Seejärel 22. detsembrist 1918 laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 ülema abi ja 25. detsembrist 1918 kuni 7. jaanuarini 1919 laiarööpmelise soomusrongi nr 3 ülem.

Formeeris seejärel Tallinnas kitsarööpmelist soomusrongi nr. 2 ja oli 7. jaanuarist kuni 9. augustini 1919 selle komandör.

Kitsarööpmeliste soomusrongide ülema kapten Arved Engmaa haavatasaamise järel oli P. Laamann 23. märtsist kuni 22. maini 1919 ühtlasi ka kitsarööpmeliste soomusrongide ülema kohusetäitja.

Augustist 1919 oli ta Soomusrongide Divisjoni intendant. Ja seejärel Tartumaa Kaitseliidu ülem. 1920. aasta mais läks erru.

Sõjaliste teenete eest sai Laamann I liigi 3. järgu Vabadusristi.